Rahu, ainult rahu

Istun siin, kõrvaklapid peas, muusikat nendest ei tule, lihtsalt ei viitsi midagi panna. 

Tegelt mõtlesin sellele, et kui mõttetu on ärrituda iga asja peale. Ma olen märganud, et inimese elus on palju erinevaid perioode. On perioodid, kus inimene on rõõmus ja selline hästi suhtlev, aga on perioode, kus lihtsalt iga hetk on millegi kallal närida ja ärrituda. Arvan, et inimesel peaks mingi osa elust olema silmaklapid ees ja kõrvaklapid peas (muusikata või ilma), sest muidu ta läheb hulluks. Miks on vaja näha iga inimese silmas mitu pindu, kui endal on mitu palki silmas (mis on natuke hirmutav, mõtle,  kui sul päriselt palk silmas oleks). Kujutan ette, et see oleks sama rõve, kui shampooni silma läheks. Mis on kusjuures väga väga hull. Mul läks just hiljuti seda silma ja see ei ole üldse sama, kui veega lahjendatud. Ma pole kaua aega niisugust valu tundnud. Ja see oli mõnusalt enne koolipäeva! IGASTAJA... palgid ja pinnud. Ära ole nii kärme teiselt seda pindu välja tõmbama. Kui ma midagi olen õppinud, siis seda, et tegelikult ei ole mul õigust õiendada kellegi teise kallal, kui ise ei suuda ennast samas asjas tõestada.

näh... ma tahtsin siia ilgelt hea näite tuua, aga mul läks jutu peategelane meelest ära ja nagu lõpukirjandiski, ei ole mõtet näiteid tuua, kui ei tea nimesid...

Mis tuletabki meelde, et täpsel 1 NÄDALA PÄRAST on lõpukirjand... noh... küpsuskirjand. Minust saab lõpuks ometi naine.. mõeldakse selle küpsuse all seda eks? ;) 

Mul on juba plaanid, et ma tahan üle 90 punkti saada ja kui ma saan alla selle, siis ma olen väga õnnetu (õnnetu olemine on ka plaanitud). Ja siis inglise keele eksami sama moodi üle 90 ja siis ühiskonna vähemalt 60 punkti. Plaanid plaanid...

Teate... Miks mitte elada nii hästi kui võimalik? Ei suuda? Ei oska? Ei taha? See on tegelikult omamoodi naljakas, kuidas inimestel on nii suur igatsus, aga nii väike tahe.. teisisõnu siis distsipliin;) 

Okk. Ma siinkohal lõpetan ja soovin teile ilusat päeva ja Jumala õnnistusi!

kell on 10.07

täna on kiire päev.