Olen avastanud, et üha rohkem asju ajavad mu nutma. No..mitte päris nuuksuma ja hüsteeritsema. Aga filmid mõjuvad tugevamalt. Mind ajavad nutma kurva koha EELSED kohad, kui ma tean, et kohe läheb kurvaks.
Grete vaatab multikaid ja CARS ajab mind iga kord nutma oma lõpukohaga, kus pikne lükkab kunni finishijoonest üle.
tundub, et ma ei suuda ühtegi filmi vaadata ilma, et ma nutaks. ja isegi see, et ma skipin ei võta seda emotsionaalsust vähemaks. vaatasin eile isegi arthuri ja bridesmaidsi ära ja mõlemas suutsin ikka pisaraid valada. nagu whatt? :D
üha enam muidugi mõtlen seda, et sellel ei ole midagi pistmist sellega, et film on kurb, vaid et miski muu on see, mis mind nutma ajab. kui ma teaks, siis ma kirjutaks ka siia.
ma pole endaga väga rahul. olen teinud asju, mille üle ma pole uhke ja need kuidagi tulevad mulle tagasi, tulevad mulle meelde. ja ma tean, et ma pean õppima endale andestama ja koos andestamisega ka unustama.
loen seda raamatut "no perfect people allowed" ja seal kirjutatud lood mõjuvad täiega. pani mind mõtlema Jumala armule. mõtlesin, et kas on inimesi, kes arvavad, et nad väärivad Jumalat. see pole muidugi halvas mõttes... et Jumala arm on nii suur, et isegi kui ma patustan, siis Jumal ei heida mind eemale. st siis teadlikult patustan, ilma süümekateta. see peaks ju teoreetiliselt võimalik olema..? aga kas on olemas inimest, kes suudaks iseendaga elada, ilma selle süümekata, millele järgneb andestus?
mu peas on tegelikult keerulisem mõttekäik, mida ma ei suuda kirja panna, aga viimasel ajal ei ole ma endaga üldse rahul olnud ja tundub, et pigem on minek allapool kui ülespoole. kuigi ma tahaks uskuda, et sellest teadlik olemine on juba pool võitu.
ainuke stabiilne asi Jumalaga koos käimises on Jumal ise. midagi muud stabiilset kristlase elus väga pole. aga minu arust ongi see hea.
nii palju siis mu segastest mõtetest.
kui oskad mind välja aidata oma mõtetega, kirjuta kommentaar! :)
kell on 21.11
2 comments:
mind ajab nt jääaeg 1 nutma! :D
ma loen ka seda johni raamatut ja see on hea, aga piisavalt sisutihe selleks, et seda ühe hingetõmbega läbi ei loe. tahaks sinna minna, tahaks neilt õppida. aga tõesti, kas keegi tunneb end piisavalt väärt, et end mittekunagi tunda eksinuna. kui huvi on, siis mu blogist leiab ühe veidi haakuva jutluse. ära vaata tagasi. kes otsib see leiab - kuskilt midagi.
siin võiks olla nagu feissis "Like", siis blogis "relate".
ma olen mõelnud samu asju. ja nutma ka jah, pigem ajavad oma tunded ja mõtted ja hirmud, mitte olukord ise. sest ilmselgelt on teada, et tegemist on filmiga. dokumentaalidega muidugi on eriti keerulised lood.
oh, ja jumalaga on ka alati keerulised lood. just inimeste poole pealt, jah!
Post a Comment