Tuesday, November 2, 2010

pack your bags

Inglismaa oo Inglismaa.
Esimesed sammud Inglismaal ja ma lihtsalt ei suutnud naeratamist lõpetada. Kui ma USA'sse saabusin - Nashville'i - siis ma ei suutnud aru saada, et ma olen üldse Ameerikas, aga sellist tunnet nagu Inglismaale saabudes mul ei olnud. Ütlesin Martinile ka hiljem, et sain kohe aru, et I'm in the right place.
Kui detaile tahate reisist, siis kirjutage Lauri Pesurile ta räägib teile täpselt, et ta ärkas hommikul üles ja sõi hommikust ja päeva lõpus läks magama.
Aga natuke muljeid enda poolt siis nii palju.

Mina ja Grete ööbisime ühe abielupaari Melanie ja Jasoni juures, kellel oli 6-aastane poeg Thomas. Väga ägedad inimesed - ainuke asi, et Jasoni diktsiooni tõttu ei saanud temast päris hästi aru. Aga Jumal on neid ikka hullult hoidnud. Igast asju nende elu toimunud. See, kuidas nad Jumalat usaldavad tõi paar korda ikka pisara silma ka, kuna pole midagi ilusamat, kui inimene, kes armastab ja usaldab Jumalat.

Meil oli peaaegu iga õhtu kontsert, peale esmaspäeva ja teisipäeva, kui me seal olime. Üks õhtu rääkisime Lauri Lendiga nats ja ma küsisin, et mis on kolm tegevust, mis talle kõige rohkem meeldis reisi jooksul. Ja võttis vast väga hästi kokku - eestpalve, kontserdid ja adventure park (tema ütles viimaseks jalgpalli matš, aga kuna mina seal ei käinud, siis mina seda ei valinud). Aga see on ka päris lahe, kuidas Jumal tervendab. Minul ja Janetil oli selline situatsioon, kus me enne kontserti tundsime end eriti pahasti. Ja siis palvetati meie eest ja me saime terveks! :) naljakas oli jah, et enne teenistuse algust oli mul paha olla, aga kui me laulma hakkasime ja eriti kui me teiste pärast palvetasime, siis mul oli täiesti super olla.

Üks õhtu tegime sellise palveõhtu ka. Jagasime grupi kaheks. Stuart ja Marion võtsid ühe grupi ja Martin ja Margaret võtsid teise. Mina olin Martini grupis. Siis saime paluda teiste eest ja prohveteerida. Mul on kahju, et ma ei mäleta, mida kõik rääkisid, aga Martin ütles mulle "Pack you bags". See võib tähendada seda, et mind on ees ootamas veel mingi(d) reis(id),aga sama hästi võib tähendada seda, et ma pean olema Jumala jaoks valmis - ehk siis alati asjad pakitud, nii et kui Jumal midagi minust tahab, et ma ei hakka alles pakkima... Martin ütles veel, et Jumal on mu südamesse seiklushimu pannud. Et päris põnevil olen juba.

Muu elu: Pinksiturniirid(mille kinni panin), 5 korda lõbustuspargis kõige hullema karuselli peal olla järjest ja pärast terve päev paha ollatada-pilt üleval, shoe-watching with Janet, whazzup dawg with Anna, süüa süüa ja veelkord süüa, mäkke ronida,shopata (tennisedx2), viikingeid sai vaadatud ning jäätist sai söödud. Mainiks siinkohal veel ära Ulli, kuna ta kindlalt loeb mu blogil.

"Mine sa ka tead, mine sa ka tead. *tuff tuff tuff* Koos läksime, sina ja mina, mine sa ka tead... "

God is good.

Kell on 13.37.
teeme ära

2 comments:

Ulli said...

Eriti sobilik oli mind ära mainida. Inglismaaga seoses ja nii:D Aga ju ma tegelt ikka olin nii mõtetes sul;).
Tore, et teil oli tore:)

Laura said...

Mina lugesin ka!! :D
Ja nii hea meel on, et teil kõik nii hästi läks :) (natuke kade ka, aga seda ma ei maini...)