ajame hulluks!

Täna oli kõige veidram hommik. kuu ja tähtede asend oli täna sellises asendis, et hommikul oli mul hullumaja (autori märkus: see on muidugi nali;)). Läksin isa juurde ja küsisin temalt USB juhet, ta ei saanud aru ja kui ma end kordasin, siis ta ütles, et ta ei saa üldse aru, mida ma silmas pean ja niimoodi 5 minutit selle mõttetu teema peal peatuda oli minu jaoks liig, eriti hommikul, pöördusin hoopis lauri poole, kes magas veel. Sain temalt teada, et tal juhe olemas, aga edasine ehk siis ütlemine kus juhe asub võttis tal üle mõistuse kaua aega, mis mul endal kopsu üle maksa ajas. Lauriga koos sai mindud ka trolli peale, kus teda ajas omakorda hulluks see, et ta oli liiga vara kodust välja tulnud. "kell on 8.06 või? 8?? mitte 9??" Poole tunniga jõudsime ka linna(tavapärase 15 minuti asemel). 1a peale istudes ja kooli poole sõites oli mul võimalus Liisu hulluks ajada, ma rääkisin nii palju, et tal oli lõpuks leebelt öeldes minust kopp ees. 

Ma imestan, kui kerge on inimest närvi ajada. Tuleb ainult see õige nupp leida ja väääääga kõvasti vajutada, vahel isegi mitte nii kõvasti. Ja kõige hullem on see, et seda nuppu ei saa ära peita, küll aga saab kaitsta. See variant on muidugi väga raske.. Enda südamele ma üritan rõhuda seda, et ma ei vajutaks teiste nuppe, sest minust (nagu kõigist teistestki) sõltub 

inimese nö vaimne olek, kui stabiilne ta on, kui ettevaatlik teiste sõnade suhtes või kui sõbralikult suhtub ta ülejäänutesse. Minu nuppe on ka võimalik leida ja need kes teavad kus need asuvad, neid ka vajutavad aeg-ajalt. Aga elu on ring... Alustad ühest punktist ja jõuad sinna samma tagasi, vähemalt nii kaua, kuni ring purustatakse... :) 

Ära vajuta teiste nuppudele!! ja siis on kõik korras eksju? 

Kell on 18.12

Gospelkoor on varsti.