Ja selline on kord elu. Asjad, mida sa ei taha, et üldse juhtuvad, need siiski juhtuvad. Sain endale timeline'i facebooki. See ei teinud mind väga rõõmsaks. Küll aga tegi see Liisu rõõmsaks.
Teisalt jälle asjad, millest sa ei julge unistada, saavad tõeks. Saime Israel Houghtonile tere öelda ning temaga koos pilti teha. Ausalt öelda on see ikka päris naljakas ning samal ajal ajab ka nutma. Jumal on tore. Päris paljud situatsioonid meie elus on sellised, et sa pärast lihtsalt tahad Jumalat tänada.
Viimasel ajal kui olen palvetanud, siis on peamiselt kaks palvet, mida teen. Esimene asi on aitäh, teine asi on anna andeks. Vahel on selline tunne, et tegelt ega ei ole õigust midagi küsida või nuruda (kuigi, i know, see pole tõsi) vaid kõige pealt tuleb tänada selle eest, mis juba on hästi ja paluda andeks rumaluste ning passiivsuse pärast. Aga olgem ausad - ega mina ka ju ei tea, millest ma räägin. Ja eks kõigil on erinev elu.(no s*** sherlock)
Olen veel kaks ja pool nädalat Eestis. Vägev on siin olla tegelt. Grete on nii armas ning põhimõtselt, kuna teda sai kõige rohkem igatsetud, siis nagu selle pärast on toredus tagasi olla. Aga ju ikka on toredus tagasi ka minna pärast neid paari nädalat.
Minu emme ja issi on homsest alates olnud abielus 30 aastat. Ja ka see on ikka päris suur privileeg. Paljud abielud ei jää kestma tihti. Jumal kaitseb ja hoiab!
No comments:
Post a Comment