1 nädal inglismaal!

Nagu eelnevas postituses mainisin, kirjutan natuke oma elust siin Inglismaal esimesel nädalal!

Esiteks,kes veel ei tea, siis ma elan kahe väga väga toreda inimesega, kelle nimed on Jo ja Chris (Joanne ja Christopher).

Nemad - eelmisel aastal, siis kui oli -20 kraadi - Jo kannab kahte pusa jope asemel.

Aga lähemalt siis natukene.

Ma jõudsin siia esmaspäeval, 16. jaanuaril u kella kuue paiku õhtul. Jo oli ilusti mu toa ära koristanud. Muidugi paari erroriga kapiealses osas :P Aga tuba on ilus ja mul on suuuuur voodi ja üldse see fakt, et mul on OMA TUBA on päris tore!:) Mu esimene oma tuba. Who knew, et selleks pidi Inglismaale kolima :D mwahahahaaa.

Ma pole veel päris sisse elada jõudnud, mis puudutab uusi tutvusi ja väljaskäimisi ja sotsiaalelu. Palju olen olnud kodus, päevade enamasti ja siis õhtuti on mingid asjad toimunud. 

Järgmine nädal saan loodetavasti endale national insurance numberi ja siis saab hakata korralikult tööd otsima. Jo ja Chris ütlevad muidugi, et nemad mind ei sunni, aga tegelt ma ise peaks end rohkem sundima. Muidu jäängi siin nende kulul elama. Nii et sõbrad, võite palvetada, et leiaksin sobiva töö!

Minu Inglismaa koguduse Amazing!Grace (http://amazinggrace.eu/) inimesed on ikka väga väga lahedad. Alates Martinist, lõpetades mõne uue tutvusega, kes lihtsalt tuleb ja kallistab.

Mind värvati nüüd ka siis koguduse ülistusbändi. Täna mängisin bändis viiulit. Ma arvan, et läks hästi. Arenguruumi on muidugi, aga eks nii peabki!:) 

Tulevikus hakkan VÕIB-OLLA ka lastetöös osalema, aga ma pole kindel veel! Eks varsti paistab.

Üks osa sellest kogudusest on veel osalemine ühes nö piiblitunnis, mille nimi on Route 61. Selle eesmärk on saada Jumalaga lähedasemaks! Ja ma saan oma nö väikegrupi, kellega siis rääkida oma isikikest probleemidest, millest tahan lahti saada. Minu grupis on Stuarti naine Marion (grupijuht), Lily Bangladeshist, Claire ja Rosie. Tunduvad toredad inimesed. Ma väga ei tunne neid veel, aga eks aeg näitab. Ma tahan väga väga, et sellest saaks üks elumuutev protsess! Muidu.... Noh, mis mõttega siis ma üldse Inglismaale tulin, kui mitte elu muutma? :) 

Karl ja Terje on ka hästi lahedad. Kutsuvad mind enda juurde ööseks juba ja mida veel. Martini tütar Anna on ka väga väga lahe ja ma usun, et saame veel paremateks sõpradeks. 

Neile, kes huvituvad, ei, ma ei ole meest leidnud, siin ei ole väga valikut hehehe! 

Aga ma olen päris rahul, et tulin ja ma olen põnevil juba tulevikust. Ma usun, et asi läheb palju palju palju paremaks.

Aga olgu, kell on niii palju! Eestis.

Olge tublid ja palved on igati oodatud! :)