mõtteid

kuulan siin Mari Pokineni vaikselt ja nii.

mõtlesin, et panen paar mõtet kirja, mis ma täna mõtlesin.

inglismaalt on jube naljakas tagasi olla. kindlasti kipun sinna tagasi ja plaan on seda teha üsna varsti. aga see kogemus pani mind väga mõtlema sellele, et kui tähtis on teha Jumala plaani järgi. ja see pole mitte sellepärast, et ta tahaks meid õudsalt kontrollida, vaid, et Ta (klišeede vastu allergilised inimesed katke silmad) teab, mis on meile parim. Ta teab, mis olukorras oleksime õnnelikumad ja paraku on see olukord see, kuhu Jumal meid asetab. see ei pruugi olla kerge. paari inimesega olen rääkinud sellest, et kui palju on inimesi, kes panevad oma elu paika teistest inimestest lähtudes? keda me kardame, kellele kardame haiget teha, kes meile meeldib, kelle kontrollida me oleme? kui paljud inimesed magavad maha selle koha ja aja , mida Jumal on meie jaoks planeerinud teiste inimeste pärast? kas inimesed ja meie endi kartus seoses teiste inimestega on saanud meie ebajumalaks? kindlasti ma ei taha väita seda, et inimesed üldse ei loe. kindlasti loevad. aga olles sada protsenti aus iseendaga - kui meie ees seisab valik, kas Jumal või sõbrad/perekond, kumba me valime? alateadlikult oleme mitmeid kordi valinud sõbrad ja perekonna.

ma lähtun muidugi iseendast ja enda kogemusest ning eks igaüks ise teab, kuidas nende elu on kulgenud ja nt eks abielus inimestel ning lastega inimestel on erinev lugu.

see oli üks mõte, mis minu peas on pesitsenud.

täna kui kõndisin töölt koju, siis tuli veel teine mõte. kristlastena peaksime me oleme väga avatud teiste inimestega ning rääkima neile Jumalast, kui võimalik. ma mõtlesin seda, et kui me jagame, siis mida me jagame? ma olen isiklikult päris arglik inimene, mis puudutab Jumalast rääkimist. ma arvan, et ma üritan liialt rääkida sellest, kes on Jumal, mida ta on loonud ja kui suur Ta on. aga arvan, et peaksin jagama seda, kes on Jumal minu jaoks, mida Ta on minule teinud, minule loonud. sest see on see, mis on elav minu sees. minu isiklik kogemus. minu isiklik elu. olen kartnud jagada Jumalast, sest ma kunagi ei oska põhjendada suuri maailma küsimusi, miks on üks või teine asi, kuidas tekkis maailm jne. faktid ei ole kunagi kedagi muutnud, ma arvan, et muutus käib millegi muu kaudu.

oeh...

nii palju minu mõtetest praegu.

kell on 0.48