Käisime Liisuga Tartus. Tore oli.
Mul oli olnud just selline suhteliselt hirmuäratav tööpäev, nii et üks nädalavahetus Tartus oli meeldiv vaheldus. Sain seal oma Tartu vennakesel külas käia ja lihtsalt tsillida.
Liisu blogist võite rohkem detaile lugeda (liisumotted.blogspot.com), ma räägiksin pigem, mis mõtted mul tekkisid.
Esiteks - 3D inimestega koos aega veetes saab aru, kui vajaka jääb enda motivatsioonist teha tööd enda kiriku juures. Sealt käis läbi mõte, mida ma ise olen mõelnud, et tegelikult inimesi(loe:massi) on küll, kes teeksid ja asjataksid, aga pole PÜHENDUNUD ning MOTIVEERITUD inimesi.Iga koguduse rajamise alguses peab mõtlema seda, et kui väga sa tahad panustada, kas sa oled visiooniga kaasas, ja kui vastused nendele on positiivsed, siis anna tuld ja ära lõpeta. Ainuke asi ongi see, et ma pole kindel, kas ma ise olen visiooniga kaasas. Aga eks see selgub rohkem aja jooksul ning muidugi, eks ma üritan anda endast võimalikult palju.
Teiseks - sain aru, kui palju on mul vaja veel kogeda ning teha, enne kui seon enda elu teise inimesega. Vahel ikka Liisu või Krissuga arutame, et kas me tahame abielluda või saada lapsi. Krissu tahab juba mõlemat, Liisu kohta ma ei tea ja ise tean, et ma pole mitte mingitki moodi valmis. Ja pole mõtet niisama "ringi tõmmata" ka enne kui tõsiseks minna. Nii palju muud on kogeda enne..
Aga ma seletan pealkirja ka natuke. Tartus olemine meenutas natuke Neverlandi, kuna mind ümbritsesid ainult noored. Ma ei puutunud täiskasvanutega seal kordagi kokku, st siis kas kellegi vanematega või muude vanemate tuttavatega. Kõik noored elasid seal oma elu, ostsid endale oma toidu, sõitsid ise ringi, jalutasid linna peal, õppisid, jooksid, suhtlesid, tegelesid koguduse asjadega. Täielik Neverland :D Heas mõttes I guess. Timmivad ja tiksuvad seal niiviisi.
Aga väga mega üli tore oli Tartus viibida. Mis siis, et linn otseselt mulle ikka veel ei meeldi ja Tallinn on minu absoluutne kodu. Kuigi jõgi on seal ilus päikeseloojangu ajal :)
Mõned mõtted on mul veel, aga need ei ole seoses Tartuga nii et las jääda järgmiseks korraks.
peace out, yo
No comments:
Post a Comment