Oh jõuluaeg, oh jõuluaeg

Kuna Liisu kirjutas suht hea ja korraliku blogi sissekande, siis peaks ise ka midagi lisama.

hmm... ausalt öelda ütleks nii, et 24-26dets oli päris tore.

24 käisime perega kelgutamas shnelli pargis. Tegime videosid,mille üle pärast naerda sai ning üleüldiselt sai päris haiget mäest alla tulles :D aga mis kelgutamine see oleks, kui sa natuke haiget ei saa? Mõttetu. Siis läksime üleni lumistena korra vanavanemate juurde. Saime neile väikese kingituse anda. Kõige parem vast oligi see, et me olime terve perega koos. Ulli ja Tarvo olid ka! :) Eelmine aasta olid nad Pärnus, see aasta Tallinnas 24ndal. Igal juhul, see et me kogu perega koos olime, tegi vanad ka õite rõõmsaks! Vanaisa sai just eelmine nädalavahetus 80. aastaseks ka, nii et selles vanuses on iga külaskäik vist väga tänuväärne nende jaoks.

Aga siis läksime koju, saime hullu lõunat- praad ja HAPUKAPSAS(NÄMM NÄMM) ja muud head. Ja siis istusime diivani peale puhkama.... Ütleme nii, et oli hädasti vaja puhata. Ja kõhud nati sirgemaks lasta. Kui ma õigesti mäletan, siis oli enam-vähem rasedariietus ka, et väga polnud kõhtu näha. Aga pidime samuti ära otsustama, kuhu me perega kirikusse läheme ja valikusse jäid Kalju või Nõmme. Kuna Lauril oli mingi awesome kingid vaja kodust ära tuua, siis otsustasime Nõmmele ikka minna. Taavo Lige jutlustas ja siis Nõmme väike koor laulis ka. Võimalik, et nad olid mingi nime all, aga paraku ma vist ei tea seda. Enihuu, siis läksime koju tagasi ja sõime veel. Tanguvorsti seekord. Njämm njämm. Glögi sai ka. Ja siis sai mõned kingitused ka. Ma pean paraku tunnistama, et see aasta ma ei teinud kellelegi kinke. Vastu ka ei oodanud. Aga ema, nagu ema ikka, tegi kingitused kõigile.Nii et saingi uue mütsi, uued kindad ja nunnud sokid/sussid. Lauri tegi mulle ka kingituse. Ju vist arvas, et ma olen kõige sellisem vaesem. Me olime enne just arutanud seda ning ma ütlesin, et mul ei ole üldse raha, et kellelegi kinki teha. Ja ta ütles, et ta ka ei teinud kellelegi. Niisiis tegi ta mulle. Aga kõige parem kink oli ikkagi Liisult! Aprillis saan ma minna Bobby McFerrini kontsertile!!!! Nii haige. Liisu on nii armas. Ta ikka päris tihti üllatab mingi laheda asjaga ja see oli ikka päris lahe kink. Krissuga mõlemad saime.. Liisu arvas, et äkki üksi mul on igav minna ! :D Nii et lahe, saab Krissuga kahekesi minna! =) Ja siis mängisime mingeid lauamänge ja avastasime,et aafrika, aasia, ameerika ja austraalia (kõik A tähega, väooo) riikidest me ei tea suht mitte midagi. Euroopast ka paraku väga hästi ei teadnud.Väheke motivatsiooni siis tulevikuks,e t ära õppida. Lihtsalt selleks, et mark poleks. Kes ikka tahab, et tal mark oleks. Mitte mina. Nope. mitte. Ja siis läksimegi magama suht.

Järgmine päev, 25. dets ärkasime suht lõunale kutse peale. Me istusime suht rahulikult teleka ees kõik, sõime-jõime ning mängisime UNOt, Rummyt ja ee... jah neid. Ja siis vaatasime lõppeks vist veel telekat. Krissu pidi koju minema mingi aeg, aga Scarlet möllas väljas. Ema imestas, et ma ei lähegi välja. (teatavasti ma olen päris tihti hiljani väljas kellegagi, mis on nati muidugi vale, aga noh, mis teha:P). Järgmine päev läksime hoopis Mustamäe Kristlikkusse Vabakogudusse. Laulsime seal oma Take 6i ära. Haha. See oli ka muidugi überlahe. Ja sai muid laule ka lauldud Liisu ja Üllariga. Ses suhtes oli äge, kogudusel oli jõulupidu. Saime ka luuletuse kirjutada. ülevalt alla tuli sõna JÕULUSOOV ja siis iga tähe järel pidi mingi rida tulema. Natuke oli sant see, et me olime viimased. Vähemalt sel ajal, kui teised lugesid oli sant, sest et kõik panid mingi hullu ilusat teksti sinna ja siis meil oli vist midagi sarnast.

Juunikuus lumi on maas

Õudsalt mõnus on olla

Uhke on olla eestlane taas

Lauri Luide trio tahaks, et kõikide nende liikmete Lauri Luide Lauri Luide Lauri Luide hääled läheksid valla

Umbes kohe praegu võiks minna

Suht hea

Oota

Oled püha

Võta aega olla püha

Üllar mängis taustaks klaverit, mina ja Krissu laulsime uu peal Püha Ööd ja Lauri mängis djembet ning Liisu luges siis ette.Viljar oli publikus ja häbenes! :D

Aga siis tuli pärast selline idee, et läheks kogu Lauri Luide trioga Pärnusse. Siis saab veel Take6i laulda ja nii. Pidime minema Saalemi koguduse ülistusteenistusele. Paraku seal on olukord nii nagu seal on ja kui me kohale jõudsime (jäime hiljaks ka), siis oli seal täpselt 7 inimest meid ees ootamas. Ja kuna saal on üsna suur, siis see paistis suht mannetu välja. Pärast vanaema rääkis ka, kuidas ta oli palunud, et vähemalt 3 inimest tuleks juurde, et oleks 10 inimest. Ja siis tulime meie ja meid oli 9. Nii et vanaema palvele vastati kolmekordselt, hehe!:)

Iseenesest päev oli selline teistsugune. Meil endal teenistust ei olnud ning käisime teises koguduses ja siis suhtselt spontaanselt läksime Pärnusse. Viljar alguses ütles nagu, et ta ei tulegi üldse, aga siis otsustas tulla, mis minu meelest oli suht äge, kuna kasvõi niisama kuskile Pärnusse minna nii ägeda seltskonnaga on väga hea vaheldus argipäevasele elule. Kindlalt.

Tagasitulles oli ka huvitav. Üllariga arutasime, kuidas see elu ikka on, kui Jeesus kord maa peale tagasi tuleb ja mis värk nende hingedega siiski on. Ma sattusin ses suhtes päris tuhinasse ja tundus nagu see, mida me rääkisime ongi tõsi. Aga... hahaa.. vaevalt! :D Kui sind huvitab, mis järeldusteni me jõudsime, siis küsi täpsemalt minu või Üllari käest. Ma siia seda kirja ei viitsi panna.

Aga kui pühapäev lõpuks otsa sai, siis hakkas see tunne nagu allamäge minema. Järgmistel päevadel mõtlesin palju negatiivsemaid asju. Ja eriti mõtlesin surma peale ning kujutasin (ma ei tea siis, mis massohist ma olen) kellegi surma ette ja kuidas ma seda vastu võtaks ja ajasin end trollis peaaegu nutma sellega. Tunne oli suht räbal. Õnneks Liisuga pärast keskööd piltide tegemine teeb tuju heaks. Tegime photoshoodi rekordi- u 90 pilti tegime kokku. Aga nalja sai. Ainuke asi,et pidi vaikselt naerma, kuna Krissu magas teises toas.

Aga lõpuks öelda siis nii palju, et me maailm on suhtselt halvas olukorras. See, mida inimesed halvasti teevad käib palju tihedamalt läbi igal pool, kui see,mida inimesed head teevad. Aga varsti saabki aeg otsa ja loeb see, mis valikuid sa ise oma elus teed. Ja see, mida teised teevad, ei peaks sind nii väga mõjutama. Vähemalt ma loodan, et minuga see on.

Paar pilti ka fotoshuudist Liisuga

Kell on 13.57

Middlesbrough