Jumal, palun anna mulle mersu...

...oli kirjutatud tooli taha tramm number ühes. Korraks naersin. See oli ainuke asi, mis sinna kirjutatud oli. Ma hakkasin mõtlema selle peale, et kui paljud on seda lugenud peale minu ja mis nemad mõtlevad. Kas nemad vaevuvad naerma? Või hoopis vihastavad, et trammi tooli taha kirjutatakse? Või vihastavad, et keegi kirjutab Jumalast trammi tooli taha? Või on neil siiralt savi?

Fakt on see, et inimesed peavad nii või naa Jumalast kuulma. Kas on olemas inimest, kes istub seal trammi istmel ja seda lugedes mõtleb, et kes see Jumal üldse on? Ja kas on olemas kristlast, kelle kohta keegi ei tea, et ta on kristlane?

Jumal on meie eludes nii tähtis, et Tema kohta räägitakse. Muidugi nii halba kui head. Aga selleks, et tõeline Tema saaks välja (Tõeline Tema ehk täiuslikult hea ning armastav) peavad kristlased suu lahti tegema.

Rääkisin Lauriga oma raadiosaates PP-st ning jutuks tuli ärkamine. Olime ühel nõul, et ärkamine ei alga mitte lampi ning äkitselt, vaid see hakkab vaikselt arenedes ja siis kui KRISTLASED ärkavad üles, mitte uskmatud. Siis kui kristlased on valmis välja minema, Jumala riigi tööd tegema. Mittekristlased vaevalt saavad üksi Jumala juurde tuldud. Ja kuidas nad peakski, kui nad kas pole Temast kuulnud veel või on kuulnud ainult läbi Delfi kommentaaride?

Kristlane: Ärka! :)

Jumal, palun anna mulle usku.

Jumal, palun anna mulle tarkust.

Jumal, palun anna mulle julgust.

Jumal, palun anna mulle armastust.

Kell on 21.55.

Ferrari 599 GTO