Ajapikku muutub see viis, kuidas inimesed tunnistust ette valmistavad. Mäletan, kuidas mu esimesed tunnistused olid kabuhirmus eelmisel päeval tehtud. Poole ööni tegin. Ja siis järgmisel päeval lugesin paberilt maha, endal käed värisevad, mis hirmus.
Täna on lood aga teistsugused. Ma teadsin, millest ma räägin, aga kirja panin sellest vähe. Rääkisin siis..
Jumalast. Kuidas tunneme ära, et Jumal on kohal? Ma rääkisin sellest, et käisin aastavahetusel Saaremaa misjonilaagris "Julge särada". See koht, ma usun, oleks mõnele inimesele olnud lausa paradiis. Iga õhtu ja iga hommik oli ülistus, palve, hommikuti lisaks seminarid, õhtuti veel koosolekud. Ma ei olnud küll üheski grupis, aga grupitöö toimus, kus rõhuti palju vaimulikkusele ja üksteise julgustamisele. Ja tegelt minul isiklikult oli nädal aega natuke rusutud tunne. Ma nautisin seal laagris olemist, samas tundsin, et midagi on puudu, kui ma ülistuslaule laulsin. Mainisin, et see lause "midagi on puudu" kõlab nagu klišee ja et see on peaaegu et kohustuslik osa inimese päästmistunnistuses. Aga ma polnud ise seda sinnamaani väga kogenud. Kuni peaaegu, et viimase hetkeni laagris.
Oli viimane ülistusõhtu ja kuna ma eelneval nädalal tahtsin nii väga Jumalat tunda, ma murdusin, sest seda ei olnud juhtunud. Läksin eestpalvele, kus Jumal vastas mu palvele. Minu eestpalvetaja justkui noomis mind. Ta ütles, et "Jumal on nagu juur. Ta annab meile palju, sealhulgas tundeid, tarkust jne. Aga kui kõik need tunded kaovad, siis Jumal jääb!" AAMEN! Ma olin ise selle peale nii palju mõelnud. Ma ei pea nutma, et tunda Jumala ligiolu, Ta on niikuinii mu kõrval. See oli mulle enne selge, aga ma tahtsin, et keegi kinnitaks! Ja Jumal saatis selle inimese! Palvele läksin nuttes, palve lõpuks ei nutnud ma tilkagi.
Lõpetasin oma tunnistuse öeldes, et Jumalat peab hakkama kohe hüüdma. "Igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, see päästetakse!" Kuidas garanteerid, et jõuad Tema poole hüüda enne, kui on liiga hilja? Alusta kohe! Hüüa kohe! Otsi teda KOHE! Kui jääd hiljaks, siis sa tead, mis juhtub..
1 pt 5:8 - Saatan ründab tugevamaid julmemalt!
1 ts 5:1-7 - Olgem kained ja ärkvel, et me ei magaks maha kõige tähtsamat aega meie elus!
Midagi sellist see nüüd oli.
Enne tunnistamist mul ei olnud kõige parem aeg. Hommikul tehti tuju natuke halvaks ja kuigi ma olin kuu aega juba tahtnud tunnistada, tundsin, et see konkreetne päev on tunnistamiseks nii mööda kui mööda. Aga nii Jumal teeb! Mis siis, kui sul tekib võimalus oma mittekristlasest sõbrale tunnistada ja sul on tuju halb? Sa ei saa tunnistamata jätta.. ;) Noh.. inimlikult saad, aga teise inimese elu muutus sõltub sinust ja Jumal tahab, et sa seda võimalust kasutaksid!
Ole tugev, hoia silmad lahti ja kuula!
kell on 14.18
mille ma ära unustasin?
1 comment:
wow = ) vägev tunnistus.
nii lahe on midagi sellist lugeda.
Jumal tõesti tahab, et me igatseksime tema järgi koguaeg.
Teistele tunnistamisega on aga olnud halvad kogemused. Nendest kogemustest tean, et iga aeg ei ole õige ja iga inimene ei ole õige. Vahel võib see tunnistamine mitte ainult mitte õnnestuda, vaid see võib selle inimese veel rohkem Jumalast eemale viia, hakates kartma igaüht, kes Jeesusest räägib.
Tean, et enne peab paluma läbi. Nii vägevad kogemused on need olnud, kui ma olen palunud, et Jumal näitaks mulle, kellele tunnistada ja siis õiget aega ja sõnad annab ta ise juba suhu, nagu Jeesus ütles Mattuse evangeeliumis. Ta keelab meil oma mõistusega minna ja oma mõistusega rääkida, sest siis ei ole sel tihti head tagajärge. Selle asja taga peab olema Jumal ja kui see nii on, siis see on nii vägev kui tunnistad. Pärast on nii hea tunne ja tead, et oled teinud õiget asja = )
Keep on! Ole tugev ja julge Jumalas!
Sander
Post a Comment