Kuula ja õpi

Terekest

Mõtlesin hetkel selle lause peale: be the change you want to see in the world!
See on natukene ajuvaba lause. Või no, see ei ole, aga on ka. Mis siis kui sa muudadki end selliseks nagu sa tahad ülejäänud maailmas näha? Ühelt poolt on see, et siis oledki ainuke jobu, kes muutub ja siis on nagu tühja läinud see muutus. Teiselt poolt jällegi on sind ainult üks ja sinu mõistus on ainult sinul ja ainult sina (ja Jumal) oskad lugeda enda mõtteid. Nii et mõnes mõttes sa muudadki maailma - iseenda maailma. Muutudes sa ei muuda ainult enda käitumist vaid ka mõtteviisi. Ehk siis need asjad, mida sa tahaksid maailmas muuta, muutuvad teistsuguseks ainult sinu mõtteviisi poolest, mitte selle pärast, et need tegelikult muutusidki selliseks nagu sa tahtsid enne iseenese muutumist, et need muutuks... Loogiline eksole?
Olen seda üritanud ka sisestada oma ellu. Olen vaadanud mõnda sarja hiljuti ja kuidagi on see fantaasiamaailm mulle ajju jõudnud. Et see maailm on kuidagi see maailm, mida mina kunagi saavutada ei saa. Ja kõik see põnevus, draama, armastus on mulle kättesaamatu, kuna ma olen lihtsalt üks lihtinimene, keda keegi ei tea, kellest keegi ei huvitu (valed, mida saatan sulle ajju paneb, ma tean) aga aeglase protsessi näol olen saanud Jumalale lähemale, saanud aru natuke Tema perspektiivist.
Kirjutan natukene siin oma kallist vanemast õest. Ma usun, et mõnes mõttes on ka tema elanud omas fantaasiamaailmas, aga mis mind väga imetlema paneb tema juures on see, et ta suudab lahti lasta neist asjust, mis teda siduvad. Isegi siis, kui see võib teha haiget mõnele inimesele või isegi temale endale. Selles on Jumala perspektiivi. Ma ei arva seda, et Jumal tahab, et inimesed saaksid haiget, aga samas on see paljuski sõltuv neist inimestest endist. Paljud mõtlevad ainult enesest, kui nad saavad haiget. Või õigemini võiks öelda, et nad sellepärast saavadki haiget, et nad mõtlevad enda perspektiivi, mitte Jumala perspektiivi. Ja ma ei mõista neid inimesi hukka, kuna see on täiesti inimlik asi, mida teha. Ja Krissu on paljuski minu eeskujuks selles vallas. Kuna ma ise ei ole pidanud väga paljust lahti laskma, kuna ausalt öeldes, ei ole ma millestki ka väga kinni haaranud, siis Krissu haarab paljustki kinni, mis teda liigutab. See kinni haaramine on kindlasti imetlusväärne, aga lahti laskmine on minu arust ka väga tähtis. Kui sul on käed täis, siis raske on millestki muust kinni haarata. Ja vahel on see miski muu see, mis sul peab olema.
Ja kuna ma panin siin pealkirjaks kuula ja õpi, siis sellega tahangi vist öelda, et kui sa hoiad oma kõrvad lahti (kui tahan eriti cheesy olla, siis ütlen, et kui sa hoiad oma südame kõrvad lahti), siis Jumal räägib ka. Ära arva, et ei räägi. Igaühega räägib tegelikult - vahel on see instinkti näol või mingi pildi näol või mingi eriti suure tungi näol või mingi mõtte näol või kirjakoha näol. Aga ta kindlasti räägib. Üks sõna, mida olen viimasel ajal nii tihti kasutanud on "PÕNEV"! Sest kui ma olen täiesti aus - ma ei tea, kuhu Jumal mind viib või kuhu ma pean minema, aga ma usaldan Teda, et tema teeb mu elu vägevaks ja põnevaks.