Tuesday, April 3, 2012

Elu hurtsikus

Päris palju on kirjutada, aga ei tea, kust alustada.

jalgupidi Vahemeres
Käisin üle-eelmine nädal Mallorcal puhkamas. Jo tegi mulle sünnipäeva kingituse nii et realiseerisime selle. Seal oli mõnus soe, nii 20- 25 kraadi. Sai rante sisse päevitada vms. Asusime linnaosas, kus olid peamiselt sakslased, nii et meiega räägiti tihti saksa keeles. Kuna me ei näinud välja nagu hispaanlased.
See oli ime, et me sinna üldse jõudsime, kuna me poleks äärepealt lennukile saanud. Mulle väga meeldib reisida, ma avastasin. Uusi kohti näha. Tahaks laiendada seda ringi muidugi. Praegu on väga Euroopa-keskne, peaks ette võtma mingi kaugema reisi.

Lugesin läbi raamatu The Shack. (LÕPUKS!) Esimene asi, mida ma mõtlen on see, et kas see oli siis väljamõeldud lugu või tõsieluline. Aga see pole vist oluline.. Mulle meeldis see raamat! Soovitan lugeda ka teistele. Selle autor on väga väga julge, mu meelest, kuna ta kirjutab sellised tõdesid, mis on nii siirad ja samas loodad, et see ei lähe millegagi vastuollu. Ma usun, et nii mõnelgi kristlasel oli selle raamatu kohta midagi öelda.
Kui ma selle läbi lugesin, siis ma mõtlesin, et vedas ikka sellel peategelasel, et ta sai sellist suhet kogeda Jumala, Jeesuse ja Püha Vaimuga. Et selline austust täis samas selline semulik suhe. Ja kohe, kui ma end sellelt mõttelt tabasin, siis ma naeratasin, kuna mul on ju samasugune suhe, kui ma seda tahan. Samamoodi mõtleb Jumal praegu minust ja samamoodi saan mina suhelda Temaga. See oli täiesti fantastiline tunne, kuna ma tunnetasin Jumalat koheselt teistmoodi.
Nii et, kui sa pole seda lugenud, siis ma soovitan täiega. Paneb teistmoodi mõtlema ja vastab ka mõnele raskele küsimusele.

Siis jõudsin eile lugeda raamatut A Child Called "It". See oli poisist, kelle ema kohtles teda väga halvasti. Ta oli peres, kus oli peale tema veel 4 venda, aga ema tegi ainult temast korraliku orja. Ta pidi magama keldris kuskil laua all ja tekiks olid ajalehed. Ta pidi tegema kõik kodutööd ise ära, pesema vannituba ja kööki. Ema peksis teda ja ühe korra kogemata pussitas teda ja kuigi haav oli väga hull, siis ta ei viinud teda haiglasse ja sundis teda haavatuna veel nõusid pesema ja kui haav läks mädanema, siis ta pidi haava ise puhastama, kuna ta ei julgenud ema poole pöörduda. Ema lukustas teda vahepeal vannituppa, koos mingite kemikaalidega, nii et ta oli vahepeal tund aega nagu gaasikambris. Ja ei andnud talle 10 päeva järjest süüa. Ja see oli kõik siis, kui ta oli noorem kui 10 aastane. Isa oli ema tallaalune, nii et isegi kui ta armastas oma poega, siis ta lõpuks ei üritanud enam isegi teda aidata, kuna ta kartis ema rohkem. Vennad pöördusid tema vastu samuti ja ta visati nö perest välja, temast sai lihtsalt ori. Lõpuks kooli medõde ning üks õpetaja võtsid selle peale midagi ette , nii et ta viidi sellest perest minema.
Ma lugesin selle raamatu paari tunniga läbi. Ma ei lasknud endal kõike ette kujutada, kuna ma teadsin, et ma ei suudaks seda läbi lugeda. Aga mõte sellest, et laps, kes on minu õe Grete vanune ja ta peab mõtlema viise, kuidas ellu jääda, on lihtsalt niii niii südant murdev! Ja statistika järgi on neid lapsi nii palju, keda väärkoheldakse. See teeb mind kohutavalt kurvaks ja ma ei tea, mida selle südamevaluga ette võtta peale selle, et ma seda üritan unustada. Aga samas, see ei ole ka parim variant.

Okei... nii palju siis sellest teemast....

Ma olen nüüd paar korda oma CV-d saatnud. Tegelesime päris intensiivselt CV-ga, mida saata Red Crossi. Nad otsivad admin inimest, nii et ootame ja vaatame, kas nad arvavad, et ma olen piisavalt hea, et intervjuule kutsuda...
Lõpuks siia veel üks hea uudis. Me oleme kogudusega palvetanud, et saada üks hoone Teesside Parkis ja selle hoone omanik Rafi pidi andma meile vastuse eelmisel reedel, kas me saame selle või mitte. Aga ta viivitas rohkem kui nädal aega oma vastusega ja täna lõpuks ütles JAH! Nii et me saame endale koha, kus olla 24/7, mis on täiesti fantastiline, sest kui sa tead, mis tähendab mingit kohta üürida paariks hommikuks või õhtuks, siis oma place on täielik õnnistus.

Aga nii palju siis praegu minu elust! Arengud toimuvad ja nüüd tuleb lihtsalt oodata/vaadata, mis Jumal tahab minu eluga teha. Usun, et see on alles algus...

No comments: