elu tähtsaimad küsimused

Olen viimasel ajal siin lugenud teiste inimeste blogisid, olen lugenud facebooki staatuseid (neid ise kirjutanud), rääkinud inimestega juttu enda-nende probleemidest ja kõik need teed on viinud ühe küsimuseni - kus on siin Jumal? Ma ei väida praegu üks-ühele, et see,mis ma kuulnud olen, viitab sellele, et Jumalat njeetu, aga üha enam ma lihtsalt passin enda ette ja mõtlen, et oeh.. mul on palju õppida. Mul on niii palju õppida.

iga päeva asjad, mis meie elus toimuvad, need on tihtilugu julguse taga, aga kust tuleb julgus? Jumalalt. samuti on need armastuse taga, aga kust tuleb armastus? Jumalalt. kannatlikkus, puhtus, ausus?(Gl 5:22-23) Oled sa kristlane või mittekristlane, ikkagi on Jumal see, kes sinu sisse on need emotsioonid ning iseloomu pannud. sest et ta lõi meid enda näo järgi. loogiline. see on tegelikult lausa uskumatu, kui kaugeks võib Jumalast jääda ja ikka olla rahul oma eluga. uskumatu on muidugi see, et kui sa lõpuks selle ära taipad, et oled Jumalast kaugel, aga ei võta selle suhtes midagi ette. suurim kuritegu: passiivsus. (ilm 3:16)

olen siin noortealfat ka tõlkinud ja selle siirus ning isegi lapselikkus lööb vahel tugevalt. lapselikkus siis heas mõttes. see algne ning lihtne sõnum Jeesusest. Kristlastena me saame nii palju uut teada ning unustame selle algse sõnumi võimsuse ära. Jeesus tuli siia maailma, et meid päästa. See oli AINUS viis, et me pääseks. How unreal is that? Jumal kõikvõimas ei saanud meid lihtsalt lahti lasta? me olime nagu puuritäis vange ning meie vangistus asendati ühe inimese vangiga, kes polnud milleski süüdi.... (???) Mulle meeldis üks lause sealt raamatust: isegi kui sa oleksid olnud ainuke inimene maailmas, Jeesus oleks ikkagi sinu eest ristil surnud.

olen lugenud palju 3D koguduse pastori blogi ja ausalt öelda, aeg-ajalt läheb meelest, et ta on minust ainult 4 kuud vanem isik. ja tegelikult meie nõtruses panebki kurat uskuma, et me pole midagi väärt tegema Jumala riigis (1pt 5:8), et me oleme liiga noored(1tm 4:12), isegi kui on nii palju näiteid just eesti kristlikkus maailmas, et noored on võimelised palju korda saatma (aga ainult Jumala abiga). Mu isa rääkis ka ühe inimesega, kes nö tahtis end "vabaks" võtta, eemal olla kogu sellest koguduse asjast, Jumalast. siiamaani on igal juhul õnnestunud. Isa ütles, et jah... nii ju võib, kui sa ei mõtle igavikulise mõtteviisiga. (sõnastus ei olnud arvatavasti see.. hehe). Milleks mõelda kristlasena kuidagi teistmoodi kui ainult peaga taevas olles? Milleks tahtlikult teha midagi muud, kui ainult seda, mis teeks Jeesuse meie üle uhkeks? Kindlalt oleme teinud lähiminevikus asju ja teeme ka lähitulevikus ja jääme alati tegema valesid valikuid oma elus, kuid see ei tähenda, et me võiks Jumala ees õiged ning siirad olla. kui Jeesust poleks tulnud, siis poleks ka see võimalik.

Nii et ma tänan kõiki, kes on mulle suureks eeskujuks olnud kristlikul maastikul! Teid on tegelikult viimasel ajal olnud palju! Mu süda on täis armastust teie vastu! :)

Aga siia lõpetaks esialgu sellesamusegi...

kell on 0.35

öö on must ja pime